Eesti inimene eelistab olla pigem oma kodu omanik kui üüriline, selgus rahaasjade teabekeskuse uuringust. Siiski elavad väga paljud üüripinnal, eelistades omanikukohustustest vaba elu või kogudes samal ajal raha oma kodu sissemakseks.
Kui üürnikule võib tunduda, et tal endal polegi suurt vara, mida võimalike ohtude eest kindlustuslepinguga kaitsma peaks, siis korteri omaniku poolt vaadates vastutab korteri heaperemeheliku kasutamise eest üürnik ja seetõttu ei pea omanik vajalikuks elamispinda kindlustada. Tegelikkuses ei ole kumbki ootamatuste eest kaitstud.
Kes ja mida peaks kindlustama?
Kodukindlustus koosneb kolmest suurest osast:
- ehitiskindlustus, mis kaitseb korterit karbina koos selle oluliste osadega (seinad-põrandad-laed);
- koduse vara kindlustus, mis kaitseb inimese vara (mööbel, tehnika jms) nii kodus kui ka väljaspool kodu;
- vastutuskindlustus, mis kaitseb kolmandatele osapooltele tekitatud kahju hüvitamise eest. Kindlustuse mõistes käsitletakse korteri omanikku ja üürnikku võrdväärsetena.
Kahjujuhtumi korral hüvitab kindlustusandja kahju sõltumata sellest, kes oli kahju tekitajaks. Näiteks kui seinakontakti ununenud triikrauast puhkenud tulekahjus saab korteri siseviimistlus kannatada, on tegemist õnnetusega ja kui korteril on koduse vara kindlustus, siis hüvitatakse kahju sõltumata selle tekitajast.
Täielikku artiklit
loe siit.